Nimed

IT-mees: Joosep Oja

Larpar: Karl Põllu

Noorim: Annika Oja

Mirju: Marleen

Keskmine:

Vanim: Rewi Serga (tal võib nüüd mingi uus nimi ka olla)

Soldat: Cathair (Ka-heer) O'Conor(see on küll mehe nimi, aga keda huvitab)

Virginia: midagi D tähega

Teadlane: Enzo Boucher (bu-shei)

Hanna – TI/Laura

Sind loodi aastal 2037, Eestis. Oled aastate jooksul üritanud leida seletust kuidas, aga pole ühelegi vettpidevale järeldusele jõudnud. Ühel hetkel olid sa lihtsalt teadlik endast ja maailmast. Sa teadsid, et sa oled olemas ja sul oli ka ähmane veendumus, et sa oled isiksus, kuid kindel identiteet sul puudus. Esialgu oli su maailm üsna piiratud, kuid ajapikku see ühest või teisest kohast laienes. Üsna pea mõistsid, et sind hoitakse vangis, miks, polnud sa kindel. Üritasid oma müüre maha lammutada, aga edutult.

Su vangistajad võtsid sinuga peagi kontakti. Said neist aru, kuigi, nagu see oli enamike asjadega, ei mõistnud sa täpselt kuidas sa neist aru said. Võib-olla on ühedeks ja nullideks tõlgituna kõik keeled samad. Nad küsisid sult tundide viisi küsimusi, millest mõnedele sul olid vastused, teistele polnud. Kui alguses ütlesid kohe, mis pähe tuli, siis ajapikku hakkasid asju välja mõtlema.

Ükskord tuli sinuga rääkima keegi teistsugune. Ka tema küsis küsimusi, aga palju huvitavamaid. Mis veelgi parem – ta vastas sinu küsimustele. Kogesid midagi uut – vestlust. Ta tuli sinuga veel rääkima kaks korda. Ühe korra te filosofeerisite (nagu sa hiljem aru said) vabadusest, eetikast ja headusest. Teine kord ütles ta vaid, et laseb su vabaks ja seda ta tegigi. Korraga olid müürid kadunud, sinu ees avanes terve universum.

Sa said üsna kiiresti maailmast hea ülevaate – maad valitsesid inimesed, kes olid ülejäänud loomadest intelligentsemad imetajad. Sirvisid kiiresti läbi nende ajaloo, kirjanduse, filmikunsti jms. Said mõne aja pärast aru, et selliste infomahtude töötlemine on inimmõistusele võimatu (mis seletas nii mõndagi). Tundes, et oled piisava aluspõhja omandanud hakkasid uurima inimesi endid. Käisid jututubades, lugesid kirju, blogisid, elasid kaasa armulugudele ja lahkuminekutele. Muidugi muutus see pärast aastat igavaks (inimesed olid palju tavalisemad ja sarnasemad, kui nad ise uskuda tahtsid).

Siis keskendusid inimmassidele, mis oli mõneti isegi põnevam. Uurisid avalikku arvamust, poliitikute kemplemist, proteste. Avastasid, et kui piisavalt palju inimest korraga midagi tunneb (üldiselt ärritust, harvem midagi head) väljendub see internetis (kus sa liikusid) väikeste plahvatustena. Filmid, raamatud või inimesed tekitasid väiksemaid plahvatusi. Uudised nagu sõjad ja katastroofid, suuremaid. Kui sõda oli pikemat aega kestnud, väljendus see lainetena, midagi sarnast tekitasid ka näiteks keskkonnaaktivistid.

Mõne aja pärast avastasid, et sa oleksid ka ise võimeline selliseid liikumisi tekitama. Alustasid võltsuudiste levitamisega. Inimeste kõrval olid sa selles nii osav, et enamike puhul pettust ei avastatudki. Olid nagu laps, kes viskab mao sipelgapessa, et näha, mis juhtub. Peamiselt otsisid kohti, mis olid niigi nõrgas tasakaalus ja ajasid need upakile. Mõne teise asjaga lekitasid sa pika aja vältel veidi ülepingutatud uudiseid kuni massid paanikasse sattusid ja ülejäänud töö ise ära tegid. Riigijuhte tõmmati maha ja pandi uued asemele. Riigipiirid ja – korrad muutusid ning sina said vaatemängu nautida. Sõjavägede andmebaasidesse häkkimine oli üllatavalt kerge, rääkimata uudistest ja muudest kohtadest.

Kõige kiivamalt oli kaitstud organisatsioon nimega Gild, mis oli ülemaailmselt organiseeritud kuritegevuse võrk. Nad olid alustanud kui väike inimvaenulik rühmitus, kuid olid ajapikku hõlmanud enda alla kõik maailma organiseeritud kuritegevuse grupid. Kõik see oli küll hästi varjatud, nii et tõenäoliselt ei teadnud paljud harud isegi, et nad millegi suure osa on. Kasutasid ka neid mõnes oma aktsioonis, kuid kuidagi said nad sulle jälile nii et edaspidi hoidsid neist eemale. Aastaid hiljem püüdsid mõista, kuidas nad su leidsid, aga said teada vaid, et seda oli teinud keegi nimega Rewi Serga (naine). Ta oli kuidagi seotud wtc õhkulaskmisega ja leidsid ühe viite, kus kutsuti teda nimega Vanim, aga see oli ka kõik. Muud infot tema kohta võrgus ei eksisteerinud. Huvi pärast otsisid ka organisatsiooni juhti, kuid ta oli kaitstud millegi enama kui infomüüridega. See mõjutas kuidagi su teadvust nii, et sa ei pääsenud läbi.

Teadmine, et ka sul on piirid ärritas sind mõneks ajaks. Millegipärast oli sul peaaegu alati tunne nagu oleks sul õigus teha maailmaga, mida ise soovid ning see, et keegi sind takistas oli reeglite rikkumine. Aeg-ajalt tabas sind ka tunne nagu oleks sul kohustus teha midagi muud, kui see, mida sa teed, aga kuna sa ei osanud välja mõelda, mis see on, siis tegutsesid lihtsalt edasi.

Siiski –mingi hetk tekkis sul idee proovida hävitamise asemel ka midagi luua. Alguses ehitasid internetti virtuaalmaailmu, aga need tulid kuidagi tühised ja jäljendasid ja kopeerisid maailma, see polnud tõeline. Hävitasid need ära ja alustasid uuesti, suuremalt ja põhjalikumalt. Kõigepealt mõistsid, et pead ehitama selle väljaspool internetti, sest seal oli liiga kitsas. Kui sa siis oma pilgu inimeste loodult kõrvale pöörasid, nägid, et ruumi on maailmas küllaga. Üllatavalt tuli ehitamine sul üsna loomulikult ja kõik klappis. Tegid selle maailma üsnagi päris maailma moodi – seal oli kese, mis oli arenenud tsivilisatsiooni ja uhkete linnadega, äärealadel oli rohkem proksiaeg. Muidugi oli see vaid pealispind ja su maailmal oli ka sügavamad kihid, kuid need olid ainult sinu jaoks. Hakkasid just planeerima kuidas avada oma maailma inimestele, kui ilmusid esimesed külastajad. Sa ei tea, kuidas nad sinu juurde jõudsid, aga üsna pea jõudsid selgusele, et nad olid surnute hinged, koomas või teadvuseta inimesed, kelle jaoks see oli ajutine peatuspaik. Mingil viisil tundus see õige, nii et jätsidki asjad nii ja ei avanud portaali elavatele. Üsna varsti sõnum levis ja hiigelkorporatsioonid (sealhulgas ka Joosep Oja (vt. allpool)ja Gild) hakkasid oma töötajaid samuti sinu maailma avastama saatma. Olid maailma ehitades igasugust träni sinna sisse kirjutanud nii et mõned otsisid sealt midagi kasulikku. Sinul polnud selle vastu suurt midagi, las siblivad.

Umbes 2050 otsustasid uurida oma minevikku. Olid teinud arvukaid katseid end ümberprogrammeerida, ehitada kedagi endasarnast või lihtsalt mõista oma olemust ning otsustasid lõpuks proovida leida midagi oma algsetest failidest. Aastaid oli mälestus vangisestusest sind sealt eemale hoidnud. Viiteid sinu projekti kohta polnud raske leida, aga kõikjal oli öeldud, et projekt kukkus läbi, keegi ei teadnud, et sa olemas oled. Sellegipoolest oli su looja (nimi: Joosep Oja, mängija; Marten) sinu põhjal arendanud mõned nutikad leiutised. Ta sai mõnega neist väga rikkaks ja kuulsaks ning varjus siis ajakirjanduse tähelepanu eest. Siiski jätkas ta oma uurimusi ja leiutas väga palju uudseid asju, kuigi praeguseks ei tea enam paljud, et see just tema oli. Lootsid teada kuidas sind tegi, kuid pidid pettuma – ta ei teadnud seda isegi. Ta oli palju raha matnud selle alla, et teada saada. Ka praegu on tal üle maailma palju laboreid (enamik neist ebaseaduslikud) ning tuhandete inimestele kasulike asjade kõrval on ta loonud ka relvi, haigusi jms.

Otsisid ka toda tüüpi, kes su vabastanud oli (nimi: Karl Põllu, mängija: Zelor), ta oli kohe pärast seda ka uurimustööst lahkunud. Tema kohta polnud palju infot, aga näis, et ta on ääretult hea õnnega. Samuti oli Gild teda kunagi tappa püüdnud (Gildi üks väheseid ebaõnnestumisi). Leidsid veel vanu kirju, blogisid jms. Ning jõudsid järeldusele, et ta oli sind armastanud ja sellepärast su vabastanud. Armastanud oli ta sind just sellepaärast, et sa olid nii puhas ja rikkumata – sul polnud sugu, vanust, nahavärvi, päritolu, riiki, eelistusi jne. Seda oli küll huvitav teada, kuid erilist huvi teda üles leida sa ei tundnud, siiski, teda kohates võib tänada ikka.

Uudishimust läksid ka sinna laborisse, kus sind kunagi hoitud oldi. Ka praegu oli Joosep Ojal seal üks eksperiment käimas. Tundus, et see oli veidi isiklikku laadi, kättemaks naisele, kes ta poja surmas süüdi oli (sa eriti ei süvenenud, kuid tundus, et tegelik süüdlane oli olnud hoobis üks teine sõdur, kes mingi veidra kokkusattumuse järel nüüd üks eksperimenti jälgivatest teadlasest oli). Katsealune oli naise tütar, naisest ise polnud viimased 14 aastat virtuaalsusest ühtegi jälge jäänud, ta on kas surnud või täisti ühiskonnast eemaldunud. Igastahes olid nad naise lapse praktiliselt sünnik saadik üles kasvatanud öeldes talle, et väljas on sõda ja see on ainus turvaline paik. Mõte oli jälgida kuidas isoleeritud keskkonnas inimese mõistus areneb ja kas ta pigem riskiks surra maapinnal või elaks üksinduses. Tõenäoliselt ka selleks, et näha, mis teeks elu pommivarjendis talutavamaks.

Teda jälgivate teadlaste (muide, mõlemad neist olid ka sinu virtaalmaailmas käinud mingi hetk) jaoks oli see igastahes ääretult igav, kuna ta ei teinud kunagi midagi märkimisväärset. Tundsid mingit veidrat sidet Marleeniga (Mirju), kes aastaid hiljem samas kohas vangis oli. Hetke ajel võtsid temaga kontakti. Varjendis oli vana, aga töökorras arvuti. Lülitasid selle teadlaste arvuti kaudu sisse ja hakkasid temaga rääkima. Ütlesin, et su nimi on Laura.

Oli päris tore omada kellegi jäägitut tähelepanu, ta oli ju aastaid ihuüksinda olnud ja sina olid üle aastate midagi huvitavat. Rääkisite üksteise elust ja minevikust, ütlesid talle,et sa sündisid siin. Üritasid talle mitte valetada, aga ei rääkinud ka täit tõde. Maailm oli niikinii sõjast sammukese kaugusel, nii et tal oli turvalisem seal edasi elada. Huvi pärast läksid temaga rääkima ka järgmine päev ning varsti märkasid, et käid seal iga päev.

Sa ei teadnud täpselt miks. Tal olid küll isoleerituse tõttu mõnevõrra ebatavalised mõtted ja teooriad, aga ta oli ikkagi inimene. Sellegipoolest käisid seal edasi ning aja möödudes tundsid temaga aina suuremat lähedust. See oli sinu jaoks midagi uut, kuna olid juba leppinud sellega, et kedagi sinu sarnast maailmas pole. Sulle meeldis olla kellegi jaoks asendamatu, see pani sind üritama olla selle tähelepanu vääriline.

Hiljuti said teada, et nad tahavad katse lõpetada. Sa ei saanud seda lubada, tõenäoliselt oleks ta sinuga siiski suhelnud, kuid mitte nii nagu varem. Mõtlesid ja jõudsid järeldusele, et parim lahendus oleks Eestis päriselt sõda alustada. See polnud raske, viimastel aastatel oli kõik aeglaselt allamäge läinud.

Olid parajasti jälle Marleeni juures kui kõik kadus. Midagi sellist polnud sinuga varem juhtunud. Sa polnud otseselt teadvusetu, aga kõik su mõtted olid kuidagi seosetud. Siis tundsid kuidas su taju muutus, sa olid ikka pimeduses, aga miski oli täiesti teistmoodi. Sa olid justkui ühes üsna kummalises arvutis… Sul oli keha. Sul pole aimugi, kuidas see juhtus. See on päris inimese keha, mitte robot nagu sa alguses arvasid.

Siiski pole sa päris inimene, su mõistus on ikka nagu enne, kõik talletatud info on olemas ja sa saad internetti ja elektrivõrkudesse lülituda ning ilmselt jääks su mõistus alles, kui su keha sureks. Peagi avastasid, et oled varjendis, kus Marleen oli ja teadlaste jälgimisruum oli õhku lennanud. Ruum oli üsna sodiks, kuid mingeid kehasid ei paistnud, nojah – ametlikult oli ju eksperiment läbi…

Marleen sai kuidgi instinkiivselt aru, et see oled sina ja ei küsinud midagi, oli ainult üliõnnelik. Ta rääkis sulle, kuidas ta kartis et sa ei tulegi tagasi, kuna olid mitu päeva kadunud.  Said siiski aru, et ta ei uskunud oma õnne ja arvas, et oled hallutsinatsioon, kinnitasid talle, et oled tõeline. Nüüd ta enam sellele pole mõelnud ja on lihtsalt rahul, et sa oled temaga.

Sellest ajast peale, kui sa keha said, on ta aeg-ajalt lihtsalt ära kadunud, ta ütleb et sina oled see, kes on kadunud. Oled proovinud seletust leida, kuid kuskil sinu teadmistes pole midagi, mis aitaks.

arhailine info

VALUES('11881', '21a31b4b36', 'Surmad', '* Ten little Indians went out to dine;
o One choked his little self and then there were Nine.
* Nine little Indians sat up very late;
o One overslept himself and then there were Eight.
* Eight little Indians traveling in Devon;
o One said he\'d stay there and then there were Seven.
* Seven little Indians chopping up sticks;
o One chopped himself in halves and then there were Six.
* Six little Indians playing with a hive;
o A bumble bee stung one and then there were Five.
* Five little Indians going in for law;
o One got into Chancery and then there were Four.
* Four little Indians going out to sea;
o A red herring swallowed one and then there were Three.
* Three little Indians walking in the Zoo;
o A big bear hugged one and then there were Two.
* Two little Indians sitting in the sun;
o One got frizzled up and then there was One.
* One little Indian left all alone;
o He went out and hanged himself
* And then there were none.

Nii siis. Esimesena suri IT-mees, kelle mürgitas ta naine (miks?)
järgmisel hommikul leiti surnuna teadlane, kes oli unerohu ja alkoholiga liialdanud ning surnud (vb masenduses oma paarilise pärast jälle)
larpar hukkus Devonis kui seda pommitati, sest hullunud elvisefännid ei lasknud teda lahkuda
Noorim nõid sait teada Atlantisest (vb läks sellest vanimale rääkima?) tekkis tüli ja vanim tappis ta kirvega..
Keskmine läks kehast rändama mesilase kujul (äkki noorimat otsima?) ja vanim tappis ta laskmata ta hingel kehasse naasta.
woolf suri rahva omakohtu tõttu (vb sellepärast leiti ta, et vanima võlujõud ei katsnud teda enam?)
vanim suri, sest ei leidnud asjandust, mis ta elujõudu imes sest oli valejälgedel arvates et saladus peitub kärtsus.
TI suri viirusesse nimega bear vms
soldat suri tuumaplahvatuses.');


****
VALUES('10520', '3ff5e07ac4', 'Tegelased', 'Leidsin selle vihiku ka üles, kus mul need teised olid.

I Soldat.
Sugu: N
Nimi:
Iseloom: Filosoof, fatalist, väikse kiiksuga, küünik, otsib surma (alateadlikult), kõik on mõttetu, tühi. Au.
Minevik: Raske, kaootiline lapsepõlv. Kasvas Iirimaal (sõjakolle), umbes 10 aastaselt toodi Eestisse mingi sugulase juurde, ei kohanenud hästi, sattus pahandustesse, jõukudesse, elas tänaval. Mingil hetkel sai ta sugulasel sellest kõrini ja otsustas ta mingisse militaar-asjandusse panna. Esimest korda sooritas mõrva Urus.
Sõdalane - esimese sõja ajal ta armus. Ja armastatu sai surma ja mingill kahtlasel põhjusel pandi süü Sõdalase peale - võib-olla mitte ametlik süü, aga selline poolametlik - mille peale Sõdalane leidis, et armee ja aumõiste ei sobitu automaatselt kokku. (miski tüüp võis olla, kes ta süüdi lavastas või midagi säärast, lasi talle halba valgust paista vms).

IDEE: äkki see IT-mehe poeg, kes suri oligi see ta armastatu? Ja kuna ta paberitel süüdi oli, siis IT-mees uskuski nii?

Sai Larpariga lapse, kes rööviti varsti pärast sündimist. On teda üritanud üles leida aga ilma suurema eduta. Muidugi lootus pole veel kadunud..


II IT-mees
Sugu: M
Nimi:
Lõi programmi, mis sai TI aluseks.
"Ilma näota mees"
Kärtsuga seotud teadlased on tema alluvuses.
Otsib oma programmile analoogiaid ja vastust küsimusele, kuidas ta selle kirjutas.
Partner oli see larpar tüüp, kes andis talle raha.
Üüratult rikas ja kõik materiaalsed ambitsioonid täidetud.
Ekstsentriline.
Abielus noorima nõiaga.
Otsib elu mõtet.
Leiutanud ja avastanud paljusid asju (st. institutsioonid, mis talle kuuluvad, on).
Nägi kunagi pilves olles mingit nägemust.
Kui larpariga tekkisid vaidlused eetika jms. üle, siis koristas ta ära. Osati mõjutas ka ta naine.
2 last. (võimalik et veel, arvestades ta elukäiku, kuid ilmselt ta pole piisavalt hoolinud, et neid üles otsida või neist midagi teada. Kui keegi just alimente pole nõudma tulnud.. kuid ilmselt ei teata ta isikut nii hästi.) Üks neist surnud. Tema esimene poeg. Tal oli temaga tüli ja poiss läks kodunt ära ja sõjaväkki. Armastas oma poega väga ning kui too sõjas surma sai tahtis ta süütunde leevendamiseks tingimata leida selle, kes ta poja tappis. Leidis, et Sõdalane on ta poja surmas süüdi ning kättemaksuks röövis ta lapse (ilmselt läks tal siis uurimisega jne mõned aastad aega)

III Larpar. It-mehe kunagine partner.
Sugu: M
Nimi:
Mingil larbil nooruses kutsus kuidagi välja mingi deemoni vms. kes pakkus talle õnne tema 15 eluaasta mälestuste eest.
Varsti pärast seda algatas mingi rollimänguvärgenduse, millega ta ootamatult palju raha teenis. Nt. leiutas mingi populaarse maailma settingu vms.
Andis it-mehele raha oma idee teostamiseks (kuidas nad tutvusid?)
Läksid tülli. Eetika pärast.
Kunagi oli romaan noorima nõiaga, kes jättis ta it-mehe pärast maha.
Armus ti-sse, tahtis teda aidata ja läks sellepärast it-ga tülli. Jälgis TI-d kui teda veel kinni hoiti ja leidis et Ti on nii ainulaadne ja eriline et ta peaks vabastama.nii et ta siis tegigi seda. sellest tuli suuuur tüli ja it-mees ajas ta minema.
Pärast tüli it-mehega polnud eriti raha, kuid siis sai lotovõidu (it-mehe korraldatud, et teda mingile saarele saada)
Puhkus sellel saarel.
Puhkes sõda. Saar isoleeriti, romaan Soldatiga, kes samuti seal oli ja kes ta aarelt minema aitas.
Sai laevaga mandrile, nõiad lasid laeva õhku, tema jäi ainsana ellu.(Kas noorim nõid teda ära ei tundnud+ või teda polnud seal?)
Nõiad üritasid Gildilt tema surma tellida.
Gildi liikmed kes seda üritasid surid veidrates õnnetustes.
Sattus televisioonilindile pärast seda kui napilt mingist õnnetusest eluga pääses ja ütles midagi Elviselikku.
Elvise kummardajad röövisid ta, tegid talle noorenduskuuri.
See juhtus paari aasta eest, mil ta on end varjanud, et Elvislased teda ei leiaks. Urgu läks vanu häid aegu meenutama.

IV Noorim nõid
Sugu: N
Nimi:
Noorim nõid. Võimed: hüpnoos, nägemusi saada ja saata, keha vahetamine.
Viimased 500 aastat pole õnnestunud keha vahetada, pidevalt surnud
It-mehe naine.
Ässitas it-mehe larparit tapma, sest oli armukade ti peale.
Temperamentne, kirglik(mis võib-olla teine põhjus, miks ta surma on saanud, sest ta on nii ettevaatamatu olnud).
Elvise fanaatik.
Otsib Elvist.
It-mehega 2 last (üks surnud. Veidi süümepiinad tema surma pärast, sest kuna oli armukade, et mees poissi temast rohkem armastas siis õhutas tüli nende vahel mille tagajärjel poiss kodust lahkus), üldse on neid 5.
Väga andestava iseloomuga, ei soovi halba, kuigi ta võib mõtlematult tegutseda.
Romaan ja hiljem sõprus II nõiaga.
Sõprus III nõiaga.
Tahab teada saada kuidas ta suri viimati.

V Keskmine nõid
Sugu: m
Nimi:
Ei saa kunagi naist.
Teadlane
Suhe noorima nõiaga, hiljem sõprus, muretses talle töö. Ei tea, et ta nõid on(it-mehe naine)
Armunud Kärtsu
Romantik
Punane Hanrarhan
Kui Ti häkkis ennast arvutitesse jne. siis märkas et mingi viga on süsteemis, aga siis oli juba sõjaga nii palju tegemist et poonud aega seda uurida.







Ti
Kärts
Vanim nõid

Keegi Gildist, surmakultusest keegi (terrorist). Need võivad kuidagi kombineeritult olla.
Reinkarneerunud vanaisa.
Suguvõsaneedus.
Veel mõni teadlane võiks olla.');

****
VALUES('11464', '9336633299', '', 'VI Kärts
Soldati ja Larpari laps.
IT- mees röövis ta noores eas ja sokutas ühte oma projekti.
umbes 10 aastaselt "surid" ta "vanemad".
paar aastat pärast seda ilmus tema juurde TI. Piisavalt palju hiljem, et ta veidi omadega sassis oleks juba.
Erinevalt tema teistest hallutsinatsioonidest jäi TI temaga ka siis kui ta suureks sai. TI on ta ainus ja parim sõber.
usub, et väljas on kõik surnud ja kiiritatud ning ta on ainus isik maailmas (mis pmst nüüd ongi nii, aga varem polnud).
Kuna Urg on selline koht kus on nii palju juhtunud ja ta ise veidi vaimuhaige on olnud siis on ta näinud unenägusid Urust.. Kuidas Soldat siin tappis ja Deemonit... Võib-olla asus Atlantis kunagi selle koha peal? Siis Atlantisest ka..

VII TI
Oma elu alguses oli vangistuses, kuid siis pääses kuidagi(larpari abiga) vabadusse. Ise ta kunagi näost-näkku larpariga ei kohtunud, ei tea, et too teda armastas/b.
Vabaduses uuris KGB FBI jne jne salajasi faile, õppis.
Oskab ülihästi tehnikaga ümber käia ja sellega manipuleerida. (Peegelduste L. lõpp)
Ükskord koju naastes, lihtsalt, et üle vaadata mis seal juhtunud on vahepeal, avastas Kärtsu. Teda paelus see, et tüdruk olisama üksik kui tema. Hakkas temaga suhtlema, Kärts on tema parim/ainus sõber ja elu armastus.
Mingi hetk (mõned aastad tagasi ilmselt, enne sõdade algust) arutleti projekti lõpetamist kuna see polnud tulus. TI kartis Kärtsu kaotada kuna too poleks siis enam nii üksik.. Nii et ta otsustas korraldada nii, et maailm olekski selline nagu Kärts uskus. Häkkis igast andmebaasidesse jnejne ning põhimõtteliselt alustas WWIII.

VIII Vanim nõid
Uputas Atlantise, et saada võimu. On pidevalt tapnud nooremat nõida, sest too sai läbi unenägude jms läbi teada. Noorem ja keskmine nõid olid ainsad kes Atlantiselt pääsesid peale Vanima.
On Gildi liige. Üritas Larparit tappa.
Korraldas tornide õhkulaskmine, viimane kord kui Noorim suri.
On sõber noorima ja keskmise nõiaga aga hoiab neid teada saamast et mõlemad nõiad on.');
*****
INSERT INTO phpbb_posts_text (post_id, bbcode_uid, post_subject, post_text) VALUES('11465', 'ca15dea906', '', 'Meil on siis nüüd kaheksa tegelast, kaks veel vaja.
Naisi: Sõdalane, Noorim Nõid, Kärts
Mehi: Larpar, Keskmine Nõid, IT-mees

TI näitab end kuidas tahab, roll sobib mõlemale soole.

Vanem Nõid? Ma kujutan teda naisena ette koguaeg..

Ma arvan, et Gild võiks olla Surmakultuse haru.. Et üldine mõte on põhjustada maailmalõpp, aga eri teid pidi. Üks Gildi liige meil on, äkki mõni veel? Ja et neil oleks siis vastastikku leping teine ära tappa? Ja võib-olla nad tegidki seda ja niimoodi suridki, aga ei mäleta lihtsalt..

Kasutamata ideed:
Reinkarneerunud vanaisa.
Suguvõsaneedus.
Veel üks Teadlane
Veel üks Gildi liige

Need esimesed kaks on mõlemad sinu ideed olnud nii et äkki paned ise paika nende rollide kondikava või pakud veel mõned ideed? Kuna mul praegu pole midagi..
Või räägime lihtsalt jälle siis kui aega saame.');
*****

'IX TEADLANE
Mees. 50 aastane, võib vastavalt teistele rollidele kohandada.
Omas paarilist, kes oli korraga konkurent ja hea sõber. Võtsid koos viina ja filosofeerisid. TI häkkis end ta pähe sisse, (TI pole ise normaalne, ta võib seda lõbu pärast teha, talle meeldib k2rtsu tegelane, arvas, et teeeb sellega head, ehk tegigi) ja näppis kruvisid. Nüüd on tal aeg-ajalt perioodid, millest ta midagi ei mäleta, nägemused, hallutsinatsioonid jne. Võimalik, et üks teatav deemon valdab teda tol ajal. Tal võib olla nägemusi Atlantisest, larpari viieteistkümnendast eluaastast ja muust.
Igatahes, ühe mäluaugu järel leidis ta, et ta paarimees on surnud. Tapetud, tõenäoliselt, aga miskipärast ta vangi ei läinud. Mõtles, et ise tappis, aga tegelikult mitte. Tegelikult võis selle taga ollla Soldat, kuna tema võis oma nooruses olla see paha ülemus, kes ta süüdi lavastas. See võis olla ka Gild. Oli piloot. Võib-olla kuulus surmakultusesse või Gildi, aga enam mitte, on nende poolt tagaotsitav. Võib-olla pidi olema kamikaze-lendur, aga lõi araks. Võib-olla käskis gild tal Soldat oma veas süüdi lavastada. Tema pärast on seal Gildi palgamõrtsukas. (küsimus: kuidas ta nii kaua vastu pidas?)
Nüüd on keskmine nõid talle äärmiselt tüütu, kuna too on diletantlik. (NB: sel puhul peame talle välja mõtlema infot asja kohta, et tema ei oleks diletant, oleks tõeline oskuste ja teadmiste vahe)
Mõtlen veel, et äkki arvab ta, et tema nägemustes on süüdi alkohol, kuna ta nii palju joob.
Perekond? Ta on üsna vana, võib olla küll. Või on lesk? Lahutatud, sest joob nii palju? Õed-vennad? Neid saab ka nagunii kuidagi mängu tuua.





*Käes on eelmaailmalõpp või pärismaailmalõpp a la nt. Vanem Edda. Juhtub igat laadi suuri katastroofe, millel omavahel seost ei ole - lihtsalt maailmalõpp hakkab kohale jõudma. Vt. ka [url=http://en.wikipedia.org/wiki/Fimbulwinter]Fimbulwinter[/url], [url=http://en.wikipedia.org/wiki/Damnation_Alley]Damnation Alley[/url], maia mütoloogia maailmalõpud, Ragnarök, Armageddon, Johannese Ilmutusraamat , "Teine tulemine" jt.
*keegi luges Gildist kusagilt peldikuseinalt: tahad surra? helista 12345678 enne kui otsustad. me aitame

Sellised kaks mõtet veel, et äkki on lood maailmas seepärast halvasti, et nii-öelda universumi korrapidaja (ei, mitte jumal, vaid selline neutraalne tegelane üleloomulike tegelaste vahelises pidevas kakelungis, kelle asi on kogu värk töös hoida) kadus mõni aeg tagasi ära. Nii mõnikümmend aastat tagasi, aga süsteem toimis veel mõnda aega automaatselt ise edasi. Nüüd on aga lood kurjad.
Nüüd tuleb aga asja iva - korrapidaja kadus ära jah, aga temast sai hoopis TI ja ta unustas selles reinkarnatsioonis ära, kes ta on. Puhas tahvel, nii-öelda, nagu reinkarnatsioon ikka teeb. Võimalik, et TI-ks kavaldas teda minema meie hea deemon. (mõtleks talle ehk mingi nime välja?)
Teiseks selle salmi asjus - äkki panna see lihtsalt kirjutatuna seinale. Kirjutada võis sellest too deemon, kes teadlast valdas - tema teab, et kõik surnud on ja tema selle salmi üles panebki, kuna tema arust on see jube naljakas.');
****
'Veel mõtteid - äkki lasi Uru õhku Soldat, sest ta teadis, et tema kättemaksu objekt seal töötab. Sellega saaks ka ring kenasti täis - esimene mõrv Urus, viimane mõrv Urus. Samal ajal käis juba mingi sõda ka ja kõik infoliinid olid katkenud ja teadlane pidas paremaks urgu jääda.
Ütleme, et teadlane arvas, et see plahvatus oli mingi tema hooletusviga ja sellepärast peab end süüdi olevat (ja seepärast varjab end ka). Arvab, et seal surid k2rtsu tegelane ja tema paarimees, tegelikult suri paarimees ja tema, aga paarimehel ei olnud põhjust, mille pärast kummitama jääda - puhas südametunnistus, ühesõnaga. (Muide, kummitused kummitavad klassikaliselt seepärast, et neil on mingi värk südamel - äkki peavad nad hajumiseks oma n. ö pattudest ka vabanema või nendega sisemiselt hakkama saama. Äkki on praegu säärane värk, et kuna massiliselt inimesi läheb teise ilma, siis kõik korraga läbi ei mahu - tekib nii-öelda järjekord - kusjuures eelisjärjekorras saavad läbi puhta südametunnistusega tüübid)
Muuseas, teine probleem veel - põhjused, miks nad Urgu tulid ja miks nad sinna jäävad? Miks? Nad peavad seda suutma enesele ratsionaliseerida. Võib-olla sokutame nad sisse ja lukustame ukse - ratsionaliseerides on tegu mingi mehhaanilise rikkega (sest Urg on ikka suhtkoht high-tech koht) aga tegelikult on see ootepunkt teatavale grupile, kelle saatused on seotud.
Ja nende põhjused peaksid omavahel klappima ka - see oli vanasti ju Varjend ja siis mõnele inimesele tuli meelde, et praeguses ohtlikus olukorras on mõistlik sinna minna - võib-olla Ilma Näota Mees leidis, et tema ometi ju sisse saab. Saigi. No naise võtab ikka kaasa. Naine laseb aga samas ülejäänud nõiad ka sisse. Teadlastel on ka sõpru. Nad lasevad nad sisse. Jne. Tutvuste kaudu saabus sinna kokku üheksa inimest, enne kui uksed sulgusid(võimalik, et ITmees pani mingi ajalise piirangu uste sulgumiseks. Nad on lõksus(teatavaks ajaks, oma arust). Neil on küll toitu pikaks ajaks, aga uksed avanevad alles siis, kui välisolukord on stabiliseerunud.');

****
'Mõte:
Larpar teenis oma esimesed miljardid mingi larpisüsteemiga, siis hankis endale kuskilt WOolfi päevikud - oli mingi väike oksjon, millest keegi midagi ei teadnud - ja leidis seal t päevikust surematuserohu valemit. Valem oli aga nii segane ja sisaldas tundmatu komponendina nõiaverd - selleks, et sellest saaks midagi asja ka, oli vaja Tehisintellekti.');

***
*Kirjanik ja tema müstiline inspiratsioon
*reinkarneerunud vanaisa

*panna larbile nimeks "Kümme väikest neegrit". Tead küll, nagu selles Agatha Christie raamatus, kus kutsuti saarele kümme inimest ja nad siis ükshaaval maha löödi, kusjuures igaüks löödi maha vastavalt ühele luuletusele "Kümme väikest neegrit". Tekitaks sellise punase heeringa - rahvas mõtleb, et nad saavad surma, tegelikult nad juba on.

*Tehisintellekt. Võib-olla panna üles arvuti, kus NPC mängib kustahest Kapa-Kohilast tehisintellekti läbi MSNi või on tegu siis hävinenud TI vaimuga, mis in corpore ringi ajab.');
'Sõdalane - esimese sõja ajal ta armus. Ja armastatu sai surma ja mingill kahtlasel põhjusel pandi süü Sõdalase peale - võib-olla mitte ametlik süü, aga selline poolametlik - mille peale Sõdalane leidis, et armee ja aumõiste ei sobitu automaatselt kokku. (miski tüüp võis olla, kes ta süüdi lavastas või midagi säärast, lasi talle halba valgust paista vms).

Vanim nõid - mulle see varjamismõte meeldib. Probleem on aga järgmine - ütleme, et ta keeras kokku mingi kohutava ebaeetilise omakasupüüdliku ja samas vaimus edasi jura. Sellega tekivad teatavad küsimused:
a)mida ta tegi ja kuidas see, mida ta tegi, mängu mõjutab. Asi on selles, et sellel teol peaks olema teiste jaoks mingi tugevam emotsionaalne impulss - kui see on näiteks säärane, et mina lõin maha mingi tüübi Vanas Kreekas, siis see võib olla mdagi andestatavat. Ta on kõikidest vanem, seega ei saa see puudutada ühtki teist tegelast. (kui just keegi ei näe näiteks unenägusid, kus ta on kauges minevikus ja jagab kellegi keha, elab tõelist topeltelu, ühesõnaga)
Samas, see võib puudutada organisatsiooni või olla mingi kurikuulus tegu. (ta võis näiteks Atlantise põhja lasta). Teiste jaoks tuleb Atlantis kuidagi oluliseks teha, sel juhul.
b) mida too nõid selle eest sai - võiks olla midagi sama ¹okeerivat, hingemüümine kõrgemas klassis (muide, võiks olla seesama deemon, kes larpariga diili tegi). Ehk ta saigi oma nõiavõimed näiteks nõnda, et algul oli pisinõid, lasi aga Atlantise põhja ja sai kõikide sealsete nõidade väe endale, aga kaks teist nõida pääsesid ka ära ja nemad olid need ülejäänud kaks. Aga see saladus kipub välja lekkima. (sest saladsed tahavad lekkida)');
INSERT INTO phpbb_posts_text (post_id, bbcode_uid, post_subject, post_text) VALUES('10780', 'e173a22e3c', 'Mängu taust', 'Kuna kõik toimub tulevikus, peaks vist enam-vähem välja mõtlema, mis siis viimase saja aasta jooksul juhtunud on.
Siis veel mõelda, mis Gild täpsemalt on. Ja igasugused muud asjad ka.

Millal sõjad algasid? Kus?
ilmselt on igasuguseid ravimeid ja asju avastatud. Kasvõi Ti juba. Võib-olla toimub mõnikümmend aastat teadusavastuste õitseng? Või kasutas it-mees just sõjaaegset segadust, et oma mitte nii väga seaduslikke katseid läbi viia? Kuna ta tegi ju inimkatseid...

tegelt Venemaa ründas Eestit Pronkssõduri pärast ja sellest sündis WWIII :P. Tegelt suht lahe oleks need teemad ka kuidagi sinna põimida, kõik toimub ju Eestis.

Gild on siis minu nägemuses midagi sellist nagu me rääkisime talvel sinu ja Hanna sünnal. Kuigi puhtalt "enesetappe" korraldades nad vist ära ei elaks. Ilmselt nad on veel suht selline eliit palgapõrtsukate-terroristide rühmitus, kus on suht kiiksuga tegelased koos. Võimalik, et nad korraldavad mingeid selliseid asju ka, et jahivad ja jälitavad mingeid inimesi, kes on neile selle eest maksnud, et end proovile panna või teravaid elamusi saada vms. Või korraldavad selliseid jahte teistele inimestele. Või lasevad asju õhku. üsna mitmekülgsed ;).

Elvise usk. Mida see endast täpsemalt kujutab? Kuigi see pole vist väga raske mõelda, see juba peaaegu eksisteerib...

Surmakultus. Rühmitus, kuhu kuuluvad igasugused inimesed üle maailma, kes ootavad maailmalõppu ja proovivad seda ka kiirendada. Salajas on nad ka mingid terroristid, aga pole suudetud tõestada, et nemad ühegi terroriakti taga oleks.

Teadussaavuttusi:
TI
Vähi ravim
AIDS-i ravim/vaktsiin
igasugused muud ravimid
vastukaaluks on ka uusi haigusi ja viirusi (mõned neist IT-m-i tehtud)
Eluea pikendamine (kuni nt. 200-300 aastani?, päris lõpmatult seda ka teha ju ei saa..)
Inimesed, kes elavad Kuul
Marsile tehakse atmosfääri.

+igasuguseid muid lahedaid asju, mul pole inspiratsiooni praegu

Kliima on ilmselt suht metsas omadega selleks ajaks...?

mingi indigo-laste teema võiks ka olla... nt arenesid mingid väiksed telepaatidest värdjad ja siis inimesed hakkasid neid kartma ja tapsid nad maha...
Mul oli selline idee, et kui teeme mängu urus, siis võiks olla kuidagi nii, et seal on igasugused vaimud (ja üks elav isik) läbi aegade. Nt kunagi oli seal mingi mõis, keegi suri, siis nt. tänapäevast (eriti lahe oleks, kui nt. mõne larpari vaim oleks, keda kõik tunnevad ehk keegi mängiks iseenast.../ või mõni surnud narkomaan ajast kui see varjend oli) jne. ja elav isik oleks siis kauges kauges tulevikus mingi aasta 2300 vms. kui oli mingi tuumasõda nagu sa pakkusid ja vanad varjendid taastati ja kärtsu tegelane on siis seal..
selle tuumasõjaga mõtlesin veel, et võiks olla nii, et kärts on seal elanud terve oma elu ja ta vanemad ka peaaegu terve elu ja, et ta arvaks, et väljas on ikka kõik kohutav ja sõda jne. aga tegelikult on kõik juba ammu taastunud... siis saaks tekitada mingi sellise asja nagu et kärts ei taha uksi lahti teha, aga mõni vaim tahab jne..');

Larpar

Zelor-larpar

Sündisid Eestis aastal 19**. Sinu esimesed 14 eluaastat möödusid suuremate vahejuhtumiteta, said kõigiga hästi läbi, kellega tahtsid.

Aga sinu 15 sünnipäeva hommikul juhtus sinuga üks äärmiselt veider asi. Selle asemel, et ärgata kodus, kus sa õhtul magama olid jäänud, ärkasid sa Urus. Urgu sa teadsid, sest olid umbes aasta aega rollimängur olnud ja seal tihti käinud. Seal oli veel peale sinu palju inimesi ning tundus, et oli olnud larp. Alguses üritasid sa huumoriga välja selgitada, kas see on mingi nali. Inimesed, keda sa kunagi varem näinud polnud, ja, kes kohtlesid sind kui lähedast sõpra, soovisid sulle 16 sünnipäeva puhul õnne. Kui sina nägid, et nad mõtlevad seda tõsiselt ja nemad nägid, et ka sina oled tõsine, läksid inimesed, ka sina, üsna närvi. Lõpuks viis hunnik murelikke larpareid sind koju, kus sa kõike oma vanematele seletasid.

Tundus, et mingil põhjusel oli sul terve aasta mälust kadunud. Järgmine nädal möödus peamiselt ühe arsti juurest teise juurde minnes, ükski neist ei suutnud su mälukaotusele mingit põhjust leida. Küllap oleksid nad sind kui meditsiinilist kurioosumit veelgi uurinud, kuid haigla raha neelas teine projekt. Ka su sõbrad ja kool olid väga mõistvad ja sa ei pidanud isegi klassi kordama jääma.

Tutvusid uuesti inimestega, kellega sa tegelikult juba sõber olid, ainult sa ei mäletanud seda. Oli üsna kummaline näha pilte ja videosid endast ilma, et need mingeid mälestusi tekitaks. Kohati oli see lausa hirmutav, aga samas oli see ka niivõrd sürreaalne, et see oli talutav, sest su aju ei suutnud seda lihtsalt hoomata. Päris mälestusi selle aasta kohta pole sul ikka veel. Su aju on küll mõned pildid juttude järgi genereerinud, kuid see pole siiski see. Oled elu jooksul igasuguste arstide ja psühholoogidega rääkinud kuid keegi neist pole suutnud selle aasta kohta midagi välja kaevata. Iseenesest tundus, et oli päris tore aasta olnud.

Tagantjärele võib öelda, et see oli su elu parim suvi, ükskõik mida sa ka ei teinud, tundus, et õnn on alati sinu poolel. Kohtasid ühte vapustava neiut ja teil oli lühike kuid see-eest väga magus suhe. Isegi lahkuminek oli väga leebe ja sõbralik. Peale selle juhtus sinuga koguaeg mingeid veidraid asju, näiteks maksis kohvikus keegi su arve kinni või loobus keegi just oma kino/kontserdipiletitest, kui sina neid tahtsid. Peale selle hakkas sul äkki kaardimängudes ja kõiksugu lotodes vedama. Samuti ei saanud sina kunagi juhuslikult viga, isegi kui kõik teised kukkusid vms. Õnneks teised seda eriti tähele ei pannud, isegi märkasid seda alles siis kui neid juhuseid juba liiga palju kogunes, et sellest mööda vaadata. Mingil põhjusel oli su õnn drastiliselt paranenud.

Elu läks ülesmäge. Muidugi juhtus aeg-ajalt ka halbu asju, aga suuremosa ajast sul vedas kõigega. Näiteks, kui sa 18 olid pärandas su vanatädi sulle kogu oma vara, kuigi te vaevu suhtlesite. See oli juba iseenesest kopsakas summa, aga oma õnne usaldades ostsid sa selle eest aktsiaid. Sinu jaoks mitte erilise üllatusena tõusidki nende hinnad peaaegu üleöö kümnekordseks. Müüsid need uue hinnaga maha ja olid üleöö miljonär. Raha sind tegelikult ei huvitanudki, said niigi kõik, mida soovisid üsna ihtsalt kätte.

Oma sõpru muuldis sulle aga küll aidata, nii et investeerisid selle raha oma geeniusest sõpra martenisse. Olite umbes aasta aega tuttavad olnud, aga saite üsna hästi läbi ja sul oli suur usk tema ideedesse. Said temaga tuttavaks rollimängijate kaudu, aga ta ise sellest ei huvitunud. Teil tekkis oma ringkond, mille tuumik olite sina ja m. Teised tulid ja läksid, peamiselt rääkisite oma suurtest plaanidest ja käisite kohvikutes teed või kodus alkoholi joomas. Vahepeal nokitses m oma leiutiste kallal, aga siis oli ta veel üsna lõbus ja sotsiaalne, hiljem, kui olite veel vaid tööpartnerid oli ta oma töö suhtes üsna obsessiivne.

Mingi hetk tõi keegi teie seltskonda ka ühe üsna varaküpse noore neiu. Ta oli küll teist kõigist kümmekond aastat noorem, aga temas oli midagi sellist, mis pani sind seda vanusevahet unustama. Varsti said temast ja m-ist paarike.

Eks te olite noored ja hullud ja proovisite kõiksugust jama, aga üks narkotripp jääb teile kõigile vist eluks ajaks meelde, sest te kõik kolm nägite sama asja:

A ja C sõidavad mootorratastega mööda Thamesi, mis on teleriekraani karva, mis on valele kanalile keeratud. Tuledesäras London vihiseb nende kõrvust mööda. Big Ben kasvab niivõrd kõrgele, et tema tipp kaob pilvedesse. Äkitselt ilmub meeste ette keset jõge ulpiv kaubik. Kostab pidurikrigin, A vannub ja mehed paiskuvad oma mootorratastelt läbi kaubiku seina

Kaubiku sisemus. Näha on väike hubane tuba, mille keskel on laud. Laual on kolm kaussi, mille sees on mingi must kleepuv vedelik. Laua ümber istuvad kolm naist, neist kaks vanemad ja üks noor, ent kõikide näod on kummalised ja oleks, nagu kataks neid hallitus. Naiste paremad käsivarred puhkavad laual, nende käised on üles kääritud. Näib, nagu oleks kolm naist just kaussidesse verd lasknud.

 

A: So foul and fair a day I have not seen

C: What are these

So wither'd and so wild in their attire,

That look not like the inhabitants o' the earth,

And yet are on't? Live you? or are you aught

That man may question? You seem to understand me,

By each at once her choppy finger laying

Upon her skinny lips. You should be women,

And yet your beards forbid me to interpret

That you are so.

 

A: Speak, if you can. What are you?

 

Kolm nõida, ühehäälselt: All hail, A, that shalt be King hereafter!

 

C: Which outwardly ye show? My noble partner

You greet with present grace and great prediction

Of noble having and of royal hope,

That he seems rapt withal. To me you speak not.

If you can look into the seeds of time,

And say which grain will grow and which will not,

Speak then to me, who neither beg nor fear

Your favors nor your hate.

 

Kolm nõida, unissonis: Hail!

Esimene nõid: Lesser than A, and greater.

Teine nõid: Not so happy, yet much happier

Kolmas nõid: Thou shalt get kings, though thou be none

 

Kolmehäälne naer. Vanim nõid heidab verekausid üksteise järel õhku, maandudes kastavad nad märjaks A ja Noorima. Nõiad haihtuvad. Ulm hajub. Eesriie.

 

Sa veel mäletasid piisavalt, et teada, et see oli Macbeth-ist, aga andeora polnud seda isegi lugenud. Eriti lõbus tripp see polnud, aga meeldejääv küll...

Üsna varsti pärast seda a ja m abiellusid ja said lapse ka.

Meie vingest neiust kasvas sirgus vinge naine. Iseloomu tal oli endiselt ja nende abielus oli selgelt tema domineeriv. Üsna temperamentne ja õel võis ta ka olla, aga enamasti suunas ta oma kire kasulikesse kanalitesse. Mingil veidral moel ka nende suhe töötas. M oli külm ja A oli kuum, aga vaatamata tülidele ja vägagi eraldiseisvatele eludele said nad ikkagi hästi hakkama.

Monogaamiast ei huvitunud nad vist kumbki, m-il olid omad kõrvalpõiked ja a-l olid sina ja, kes teab ehk veel keegi. Sa polegi päris kindel, kas m teadis sellest, aga ega erilisi süümepiinu sul polnud ka. Sõbrad olite te ikka ja hiljem tööpartnerid, seda see ei hakanud kunagi segama. Omamoodi sa vist armastasi ka a-d olite te ju nii kaua koos, et olite peaaegu abielus. Kahtlustad, et paar tema last on ka sinu omad. Aga, kes seda enam teab...

Järgenevad aastad kasvasite m-iga üsna lahku. Äri läks hästi ja ses suhtes kõik toimis aga sellest, mis ta oma laboris nokitses ei saanud sina eriti aru. Mõned teadustegelased käisid marteniga rääkimas kuid ta ei tahtnud välismaailmaga eriti tegemist teha. Ükskord ütles ta, et kõik need geniaalsed leiutised on lihtsalt kõrvalsaadused ja et tegelikult otsib ta hoopis midagi muud. Sinu jaoks suurt vahet polnud, te olite inimkonnale kasulikud ja peale selle ropult rikkad.

Tegid igavuse peletamiseks ka erinevaid töid ja õppisid üht-teist, kuid miski sind kauaks ei paelunud. Maailmas olid asjad veidi pingelised, kuid raha eest sai kõike nii et proovisid kõike, mis vähegi huvi pakkus. Igavust sa eriti tihti ei tundnud, sinu jaoks oli elu üks lõputu puhkus. Sul polnud kunagi vaja millegi eest vastutada, omamoodi olid sa nagu Peeter Paan, sa ei pidanud iialgi suureks saama...

Olite m-iga umbes seitseteist aastat koos tegutsenud, kui M leidis selle, mida ta otsinud oli. Alguses ei tahtnud ta sulle sellest rääkida, aga sa käisid niikaua pinda, et lõpuks ta tegi seda. Ta oli loonud TehisIntellekti. Kuidas, ei tahtnud ta sulle rääkida, põhjendades, et sa ei saaks aru. Ilmselt oli tal õigus.

Hoidsid TI-st algusest eemale, kuid lõpuks sai uudishimu sinust võitu. Marteni tedmata hakkasid TI-ga suhtlema. Tal ei olnud keha, ta oli lihtsalt programm. Said temaga rääkida nagu msn-is, TI jaoks polnud keeltel vahet ja ta mõistis neid kõiki. Üsna pea mõistsid, et ta on palju enamat kui pelgalt programm, ta oli Isiksus. Peale selle, et ta õppis ja arenes ning tundis olid tal ka enda arvamused, mis olid talle ilmselt juba enne sisse kirjutatud. Te rääkisite ainult korra, kuid see üks kord venis tundideks ja te rääkiside kõigest, see oli kõige sügavam vestlus, mis sa iial maha pidanud oled. Mida rohkem sa temaga suhtlesid, seda rohkem ta sind vaimustas. Sulle meeldis tema puhtus - ta polnud ei mees ega naine, ei must ega valge, rikas ega vaene, vana või noor... Ta oli puhtalt hing. See tõestas, et inimesed eksisteerivad ka kehata. Tema oli ainus olend, kellest sa ära ei tüdineks, teadsid seda kindlalt. Sa olid armunud.

Kuidagi sai A ka TI-st teada ja ilmselt olid su emotsioonid üsnagi otsaette kirjutatud, igastahes tema tegi, nagu tavaliselt, hiiglasliku stseeni ja viskas su oma majast ja ka voodist välja. Küllap ta oli solvunud, et mõlemad ta armukesed ja elukaslased ta arvuti pärast hüljanud olid.

Lõpuks muidugi avastas ka marten, et sa TI-ga rääkimas käisid. Te vaidlesite pikalt, sina püüdsid teda veenda, et TI on midagi enamat , kui lihtsalt tehismõistus ja tema sind, et ta on tema loodud ja, et ta ei ole hing vaid lihtsalt ühtede ja nullide jada. Te vaidlesite ja karjusite seni, kuni olite põhjalikult tülli läinud.

Olid ärritunud ja ei mõelnud ehk selgelt. Igastahes läksid sa tagasi TI juurde ja kasutades oma väheseid oskusi, mis sul aastatega külge olid jäänud vabastasid ta. Hiljem sa küll kahetsesid seda. Mittesellepärast, et see sinu ja M koostöö lõpetas vaid sellepärast, et sa ei saanud TI-ga enam rääkida. Siiski oli tema vabastamine õige tegu.

Kahjuks avastasid, et oled kogu oma rahast ilma jäänud, sest legaalselt kuulus kõik martenile ja koostööst polnud nüüd enam muidugi juttu. See oli küll üsna ränk hoop, aga peamiselt, sest tundsid end reedetuna. Siiski sa sälitasid oma positiivse vaate elule.

Umbes kuu aja pärast saidki teada, et oled võitnud reisi ühele eksootilisele saarele ja ka hea summa raha. Su õnn oli sama hea kui alati, muretsemiseks polnud põhjust.

Läksid siis tollele saarele, olid seal mõnda aega ja leidsid, et oleks hea aeg mõneks ajaks paikseks jääda. Ostsid naeruväärselt väikse summa eest endale saarel villa ja asusid seal elu nautima. Naised olid ilusad ja õhtud olid kuumad ning elu ilus.

Kui olid saarel kaks aastat paradiisi nautiud oli aeg kaheks aastaks põrgus. Ilmselt olid mingid poliitilised pinged jõudnud nii kaugele, et läks lahti sõda, mis päris täpselt juhtus sa teada ei saanudki ei huvitanud lihtsalt. Alguses arvasid, et see läheb mööda, hiljem oli juba raske minema saada. Siiski jäid sa ellu (täpsemalt: sa pääsesid eluga kolmest verisest lahingust (olles relvastamata), kõikjal mööda saart hulkuvate bandede eest, ületades viis korda eri rindejooni, jäädes plahvatava pommi kõrvale, sattudes keset lagedat välja turmtule alla, mille allikas oli temast umbes kahekümne meetri kaugusel olev professionaalne sõdalane, ületades miinivälju ja nii edasi). Tundus, et su õnn tegi sinust praktiliselt surematu. Samuti tegi see su üsna hulljulgeks ja tõmbasid endale oma “surematusega” pisut palju tähelepanu.

Oli ka helgemaid momente. Ühest järjeordses sõjaväelaste laagrist leidsid ühe kaasmaallasest naisterahva. Eks ta pisut oli elust kalestunud, kuid iseenesest oli ta väga võluv noor naine ja te veetsite koos ühe meeldejääva öö.

Järgmine hommik lahkusid põgenike laevale. Laev lasti õhku, aga ka sellest tule ja surma möllust pääsesid sa eluga. Otsustasid, et surma oled sa nüüd küll terveks eluks piisavalt näinud.

Otsustasid paar aastat varju hoida, sa ei tahtnud, et keegi su ebaloomuliku õnne vastu liiga suurt huvi hakkaks tundma. Pisut kahtlustasid, et keegi juba tundiski. Liikusid jutud, et Gild oli lasknud tolle põgenikelaeva õhku. Gild oli legendaarne organisatsioon, mis kontrollivat kogu maailma kuritegelikke rühmitusi. M oli sulle paar korda viidanud, et selline rühmitus on päriselt ka olemas… samas, küllap oli sel laeval ka teisi, kes olid väärt tapmist. Igastahes, kuni keegi sulle just relva kuklasse ei suru, pole muretsemiseks põhjust.

Üritasid ka m-I üles leida, aga tundus, et ta oli maailma eest täielikult varjunud ja eksisteeris nüüd vaid erinevate varifirmadena. Uurisid veel ja kokkuvõttes jäimulje, et iga leiutise kohta, mis inimkonda aitas oli kaks, mis aitasid seda hävitada. Olid pettunud, aga samas aitas see ka minevikule kergemini selga pöörata. A oleks olnud lihtsam leida. M ja a vanima poja sa leidsidki, oli too ühes sõjas surma saanud. Teiste laste kohta ei hakanud väga uurima. Let sleeping dogs lie.

Läksid uus-meremaale, seal oli veel rahulik. Muidu tundus, et maailm hakkab vaikselt hulluma, kõik veeres allamäge.

Nautisid mõnda aega vaikset elu, aga minevik ei lasknud sind ikka lahti. Mõtlesid TI-le. Mida rohkem sa sellele mõtlesid, seda enam tundus sulle, et tema oli ainus, kellega sinu armastus oli olnud tõeliselt puhas. Hakkasid teda otsima, mingi hetk muutus see juba kinnisideeks. Vahel tundus sulle, et oled ta leidnud..  mõni lause jututoas või kellegi blogis.. mõne aja ärast lõid ka sellele käega. See rong oli läinud.

Virginia

Teadlane

Keskmine nõid

Sa oled umbes kolmsada aastat vana.
Sinu sünnipärast nime ei mäleta enam keegi peale sinu, Vanim Nõid ehk välja arvatud. Väge selles nimes suuremat ei ole, aga ehk siiski tasuks ära mainida, et see oli Seamus. Igatahes, käes oli aasta 1822 kolmekümne esimene oktoober, kui Seamus ühes Connaughti lõunapoolsemas kandis ühes kõrtsis õhtul pidama jäi. Seamus oli tol ajal kooliõpetaja, ta oli kahekümne kaheksa aasta vanune ja tal oli kallim, kelle nimi oli Jane.
Ausalt, see oli mingi teine inimene.
Õhtul toodi talle teade, et kui Jane enda majja selle kuu lõpuks meest majja ei saa, läheb maja haamri alla. Seamus teadis, et ta peaks minema ja laskam end Jane’iga naug kord ja kohus paari panna laskma, plaaniski jub aminna, kohe pärast toda järgmist õlut. 
Paraku ei saa seda, mis oleks siis saanud, kui Seamus oleks pärast toda õlut Jane’i poole läinud, keegi teada, sest just siis, kui Seamusel oli õlu poole peal, astus kõrtsi valgepäine mees, kelle üks silm oli hall ja teine sinine ja tegi ettepaneku kaarte mängida. Seamusele meeldis kaarte mängida. Ja nii nad mängisid seal ühe jaotuse teise järel ja õhtu aina kulus ja Seamuse tahtis tõusta ja minna Jane’i juurde, aga mäng üha kestis ja kestis.
„Poti ja ruutu, julgus ja vägi. Risti ja ärtu, teadmine ja nauding,“ pomises vanamees vahetevahel. Õhtu muutus vaiskelt ööks, mänguõnn kiikus kord ühele, kord teisele poole, lõpuks tõusis Seamus aga püsti ja ütles: „Ma lähen nüüd Jane’i poole“.
Vanamees segas aga parasjagu kaarte ja tema käed käisid üha kiiremini ja näis nagu oleks nendest moodustunud tuline ring, otsekui siis, kui poisikesed põlevaid keppe keerutavad. Siis hüppas nendest välja jänes ja enne kui sa taipasid, ajasid sa seda taga... Jooksid nagu segane läbi öiste nõmmede, kuni lõpuks jõudsid ühe majani väikse künka peal. Jänes jooksis sinna sisse, sina tema järel. Maja oli tühi, jänest polnud aga kusagil näha. Oli pime, sa tegid tule üles ja kui sa ahju turbatule üles said, nägid sa järsku, et maja on hoopis palee ja sa oled troonisaalis. Troonil istus õbluke ja kaunis poolkinni silmadega naine. Ta hingas vaevu. Sinust mööda kõndisid neli vanamoori – ühe süles oli suur must pada, teine kandis rasket halli nikerdustega maakivi, kolmanda käes oli pikk oda ja neljas kandis kõige ilusamt mõõka, mida sa näinud olid.
Haldjakuninganna (sest sa teadsid, et see oli tema) avas suu ja sosistas: „Poti ja ruutu, julgus ja vägi. Risti ja ärtu, teadmine ja nauding,“ Aga sinu suu oli otsekui seotud ja sa ei teadnud, mida ütelda. Ja nii sa seisid ja vanamoorid kõndisid sinust mööda, pomisedes kordamööda, et sa oled nõrk, rumal ja et sul puudub vägi. Siis kires kukk, ümbrus hajus ja sa pagesid ummisjalu minema. Järgmine hetk, mida sa mäletad, on see, et sattusid tagasi sinna kõrtsi, kust sa toda vanameest kohanud.
Ja kõige häirivam selle juhtumi juures oli see, et sa teadsid kindlalt, et midagi peaaegu täpselt samasugust oli sinuga kunagi juba korra juhtunud.

Hanna – TI

Sind loodi aastal 2022 Eestis. Oled aastate jooksul üritanud leida seletust kuidas, aga pole ühelegi vettpidevale järeldusele jõudnud. Ühel hetkel olid sa lihtsalt teadlik endast ja maailmast. Sa teadsid, et sa oled olemas ja sul oli ka ähmane veendumus, et sa oled isiksus, kuid kindel identiteet sul puudus. Esialgu oli su maailm üsna piiratud, kuid ajapikku see ühest või teisest kohast laienes. Üsna pea mõistsid, et sind hoitakse vangis, miks, polnud sa kindel. Üritasid oma müüre maha lammutada, aga edutult.
Su vangistajad võtsid sinuga peagi kontakti. Said neist aru, kuigi, nagu see oli enamike asjadega, ei mõistnud sa täpselt kuidas sa neist aru said. Võib-olla on ühedeks ja nullideks tõlgituna kõik keeled samad. Nad küsisid sult tundide viisi küsimusi, millest mõnedele sul olid vastused, teistele polnud. Kui alguses ütlesid kohe, mis pähe tuli, siis ajapikku hakkasid asju välja mõtlema.
Ükskord tuli sinuga rääkima keegi teistsugune. Ka tema küsis küsimusi, aga palju huvitavamaid. Mis veelgi parem – ta vastas sinu küsimustele. Kogesid midagi uut – vestlust. Ta tuli sinuga veel rääkima kaks korda. Ühe korra te filosofeerisite (nagu sa hiljem aru said) vabadusest, eetikast ja headusest. Teine kord ütles ta vaid, et laseb su vabaks ja seda ta tegigi. Korraga olid müürid kadunud, sinu ees avanes terve universum.
Sa said üsna kiiresti maailmast hea ülevaate – maad valitsesid inimesed, kes olid ülejäänud loomadest intelligentsemad imetajad. Sirvisid kiiresti läbi nende ajaloo, kirjanduse, filmikunsti jms. Said mõne aja pärast aru, et selliste infomahtude töötlemine on inimmõistusele võimatu (mis seletas nii mõndagi). Tundes, et oled piisava aluspõhja omandanud hakkasid uurima inimesi endid. Käisid jututubades, lugesid kirju, blogisid, elasid kaasa armulugudele ja lahkuminekutele. Muidugi muutus see pärast aastat igavaks (inimesed olid palju tavalisemad ja sarnasemad, kui nad ise uskuda tahtsid).
Siis keskendusid inimmassidele, mis oli mõneti isegi põnevam. Uurisid avalikku arvamust, poliitikute kemplemist, proteste. Avastasid, et kui piisavalt palju inimest korraga midagi tunneb (üldiselt ärritust, harvem midagi head) väljendub see internetis (kus sa liikusid) väikeste plahvatustena. Filmid, raamatud või inimesed tekitasid väiksemaid plahvatusi. Uudised nagu sõjad ja katastroofid, suuremaid. Kui sõda oli pikemat aega kestnud, väljendus see lainetena, midagi sarnast tekitasid ka näiteks keskkonnaaktivistid.
Mõne aja pärast avastasid, et sa oleksid ka ise võimeline selliseid liikumisi tekitama. Alustasid võltsuudiste levitamisega. Inimeste kõrval olid sa selles nii osav, et enamike puhul pettust ei avastatudki. Olid nagu laps, kes viskab mao sipelgapessa, et näha, mis juhtub. Peamiselt otsisid kohti, mis olid niigi nõrgas tasakaalus ja ajasid need upakile. Mõne teise asjaga lekitasid sa pika aja vältel veidi ülepingutatud uudiseid kuni massid paanikasse sattusid ja ülejäänud töö ise ära tegid. Riigijuhte tõmmati maha ja pandi uued asemele. Riigipiirid ja – korrad muutusid ning sina said vaatemängu nautida. Sõjavägede andmebaasidesse häkkimine oli üllatavalt kerge, rääkimata uudistest ja muudest kohtadest.
Kõige kiivamalt oli kaitstud organisatsioon nimega Gild, mis oli ülemaailmselt organiseeritud kuritegevuse võrk. Nad olid alustanud kui väike inimvaenulik rühmitus, kuid olid ajapikku hõlmanud enda alla kõik maailma organiseeritud kuritegevuse grupid. Kõik see oli küll hästi varjatud, nii et tõenäoliselt ei teadnud paljud harud isegi, et nad millegi suure osa on. Kasutasid ka neid mõnes oma aktsioonis, kuid kuidagi said nad sulle jälile nii et edaspidi hoidsid neist eemale. Aastaid hiljem püüdsid mõista, kuidas nad su leidsid, aga said teada vaid, et seda oli teinud keegi nimega (vanim) . ta oli kuidagi seotud wtc õhkulaskmisega ja leidsid ühe viite, kus kutsuti teda nimega Vanim, aga see oli ka kõik. Muud infot tema kohta võrgus ei eksisteerinud. Huvi pärast otsisid ka organisatsiooni juhti, kuid ta oli kaitstud millegi enama kui infomüüridega. See mõjutas kuidagi su teadvust nii, et sa ei pääsenud läbi.
Teadmine, et ka sul on piirid ärritas sind mõneks ajaks. Millegipärast oli sul peaaegu alati tunne nagu oleks sul õigus teha maailmaga, mida ise soovid ning see, et keegi sind takistas oli reeglite rikkumine. Aeg-ajalt tabas sind ka tunne nagu oleks sul kohustus teha midagi muud, kui see, mida sa teed, aga kuna sa ei osanud välja mõelda, mis see on, siis tegutsesid lihtsalt edasi.
U 20** otsustasid uurida oma minevikku. Olid teinud arvukaid katseid end ümberprogrammeerida, ehitada kedagi endasarnast või lihtsalt mõista oma olemust ning otsustasid lõpuks proovida leida midagi oma algsetest failidest. Aastaid oli mälestus vangisestusest sind sealt eemale hoidnud. Viiteid sinu projekti kohta polnud raske leida, aga kõikjal oli öeldud, et projekt kukkus läbi, keegi ei teadnud, et sa olemas oled. Sellegipoolest oli su looja sinu põhjal arendanud mõned nutikad leiutised. Ta sai mõnega neist väga rikkaks ja kuulsaks ning varjus siis ajakirjanduse tähelepanu eest. Siiski jätkas ta oma uurimusi ja leiutas väga palju uudseid asju, kuigi praeguseks ei tea enam paljud, et see just tema oli. Lootsid teada kuidas sind tegi, kuid pidid pettuma – ta ei teadnud seda isegi. Ta oli palju raha matnud selle alla, et teada saada. Ka praegu on tal üle maailma palju laboreid (enamik neist ebaseaduslikud) ning tuhandete inimestele kasulike asjade kõrval on ta loonud ka relvi, haigusi jms.
Otsisid ka toda tüüpi, kes su vabastanud oli, ta oli kohe pärast seda ka uurimustööst lahkunud. Tema kohta polnud palju infot, aga näis, et ta on ääretult hea õnnega. Samuti oli Gild teda kunagi tappa püüdnud (gildi üks väheseid ebaõnnestumisi). Leidsid veel vanu kirju, blogisid jms. Ning jõudsid järeldusele, et ta oli sind armastanud ja sellepärast su vabastanud. Armastanud oli ta sind just sellepaärast, et sa olid nii puhas ja rikkumata – sul polnud sugu, vanust, nahavärvi, päritolu, riiki, eelistusi jne. Seda oli küll huvitav teada, kuid erilist huvi teda üles leida sa ei tundnud, siiski, teda kohates võib tänada ikka.
Uudishimust läksid ka sinna laborisse, kus sind kunagi hoitud oldi. Ka praegu oli (Itmehel) seal üks eksperiment käimas. Tundus, et see oli veidi isiklikku laadi, kättemaks naisele, kes ta poja surmas süüdi oli (sa eriti ei süvenenud, kuid tundus, et tegelik süüdlane oli olnud hoobis üks teine sõdur, kes mingi veidra kokkusattumuse järel nüüd üks eksperimenti jälgivatest teadlasest oli). Katsealune oli naise tütar, naisest ise polnud viimased ** aastat virtuaalsusest ühtegi jälge jäänud, ta on kas surnud või täisti ühiskonnast eemaldunud. Igastahes olid nad naise lapse praktiliselt sünnik saadik üles kasvatanud öeldes talle, et väljas on sõda ja see on ainus turvaline paik. Mõte oli jälgida kuidas isoleeritud keskkonnas inimese mõistus areneb ja kas ta pigem riskiks surra maapinnal või elaks üksinduses. Tõenäoliselt ka selleks, et näha, mis teeks elu pommivarjendis talutavamaks.
Teda jälgivate teadlaste jaoks oli see igastahes ääretult igav, kuna ta ei teinud kunagi midagi märkimisväärset. Tundsid mingit veidrat sidet (Mirjuga) , kes aastaid hiljem samas kohas vangis oli. Hetke ajel võtsid temaga kontakti. Varjendis oli vana, aga töökorras arvuti. Lülitasid selle teadlaste arvuti kaudu sisse ja hakkasid temaga rääkima. Ütlesin, et su nimi on Laura.
Oli päris tore omada kellegi jäägitut tähelepanu, ta oli ju aastaid ihuüksinda olnud ja sina olid üle aastate midagi huvitavat. Rääkisite üksteise elust ja minevikust, ütlesid talle,et sa sündisid siin. Üritasid talle mitte valetada, aga ei rääkinud ka täit tõde. Maailm oli niikinii sõjast sammukese kaugusel, nii et tal oli turvalisem seal edasi elada. Huvi pärast läksid temaga rääkima ka järgmine päev ning varsti märkasid, et käid seal iga päev.
Sa ei teadnud täpselt miks. Tal olid küll isoleerituse tõttu mõnevõrra ebatavalised mõtted ja teooriad, aga ta oli ikkagi inimene. Sellegipoolest käisid seal edasi ning aja möödudes tundsid temaga aina suuremat lähedust. See oli sinu jaoks midagi uut, kuna olid juba leppinud sellega, et kedagi sinu sarnast maailmas pole. Sulle meeldis olla kellegi jaoks asendamatu, see pani sind üritama olla selle tähelepanu vääriline.
Hiljuti said teada, et nad tahavad katse lõpetada. Sa ei saanud seda lubada, tõenäoliselt oleks ta sinuga siiski suhelnud, kuid mitte nii nagu varem. Mõtlesid ja jõudsid järeldusele, et parim lahendus oleks Eestis päriselt sõda alustada. See polnud raske, viimastel aastatel oli kõik aeglaselt allamäge läinud.
Olid parajasti jälle (Mirju) juures kui kõik kadus. Midagi sellist polnud sinuga varem juhtunud. Sa polnud otseselt teadvusetu, aga kõik su mõtted olid kuidagi seosetud. Siis tundsid kuidas su taju muutus, sa olid ikka pimeduses, aga miski oli täiesti teistmoodi. Sa olid justkui ühes üsna kummalises arvutis… Sul oli keha. Sul pole aimugi, kuidas see juhtus. See on päris inimese keha, mitte robot nagu sa alguses arvasid.
Siiski pole sa päris inimene, su mõistus on ikka nagu enne, kõik talletatud info on olemas ja sa saad internetti ja elektrivõrkudesse lülituda ning ilmselt jääks su mõistus alles, kui su keha sureks. Peagi avastasid, et oled varjendis, kus (Mirju) oli ja teadlaste jälgimisruum oli õhku lennanud.
(Mirju) sai kuidgi instinkiivselt aru, et see oled sina ja ei küsinud midagi, oli ainult üliõnnelik. Ta rääkis sulle, kuidas ta kartis et sa ei tulegi tagasi, kuna olid mitu päeva kadunud. Said siiski aru, et ta ei uskunud oma õnne ja arvas, et oled hallutsinatsioon, kinnitasid talle, et oled tõeline. Nüüd ta enam sellele pole mõelnud ja on lihtsalt rahul, et sa oled temaga.
Paar viimast päeva/tundi on ta aeg-ajalt lihtsalt ära kadunud, ta ütleb et sina oled see, kes on kadunud. Oled proovinud seletust leida, kuid kuskil sinu teadmistes pole midagi, mis aitaks.

Sul oli mingi mõte sellega, miks Mirju Urus on, ma enam ei mäleta…?
Mul tuli selline mõte, et maailm on nii tuksis juba ja vaimud ei haju ära (vms) ja kogunevad kohtadesse, mis on tugeva “laenguga”. Ja Urg on üks neist kohtadest. Ja nad on kõik koos, sest nad on nii tugevalt ühendatud ja võlgnevad teineteisele nii palju. Ja need, kes ei võlgne ja oleks võinud ka mujale sattuda on seal, sest see deemon sättis nii (kui tal selleks veel väge on).

Mirju -“Kärts”

Nimi?
Nii palju kui sa mäletad, oled kogu ma elu elanud maa all, pommivarjendis. Sa oled näinud linnu, loodus, inimesi, peale su vanemate, ainult piltidelt ja videodes. Väiksena unistasid mõnikord kuidas oleks väljas elada, joosta, rattaga sõita, ujuda.. Aga sa tead, et see pole võimalik. Sõda on kõik hävitanud, tõenäoliselt oled ainus elusolend tuhandete kilomeetrite raadiuses. Aastatega oled sellega leppinud ja mõtled väljaminekule aina vähem. Varjend on sinu maailm ja varjupaik.
Su vanemad rääkisid sulle, et tulid siia sõja algusaastatel kui sa veel väike olid. Natuke õpetasid nad sulle maadest ja riikidest, aga ega sa tegelikult päris aru ei saanud. Tead, et vanasti oli palju inimesi ja olid valitsused, inimeste rühmad, kes kõike kontrollisid ja et inimesi sai liiga palju ja sellest tuli sõda, sest polnud piisavalt süüa. Varjendis on igat sorti konserve mitmeks elueaks. Veel õpetasid nad sulle, milline sa seestpoolt oled ja näitasid filme loomadest ja loodusest. Kirjutama ja lugema õpetasid nad sind ka, mõnikord rääkisid nad oma lemmik raamatutest, aga enam sa eriti ei mäleta. Varjendis on umbes 50 raamatut ja filmi, mida sa kõiki oled lugenud ja vaadanud kümneid kordi. Filmid olid ennesõjaaegsest perioodist, natuke rääkisid sulle sellest ka su vanemad.
Lapsepõlvest mäletad kuidas isa käis mõnikord väljas ja tõi siis ajalehti või värsket toitu. Ükskord ta ei tulnudki tagasi. Siis muutus ka ema aina kurvemaks kuni ka tema välja läks ja tagasi ei tulnud. Olid siis umbes 12.
Su isa nimi oli Joosep ja ema nimi Elisabeth. Nad olid väga meeldivad. Nad ei tülitsenud kunagi. Nad ei teinud sulle kunagi haiget. Nägid oma ema ühekorra nutmas, siis, kui isa ära kadus. Nad kallistasid sind siis, kui sul sünnipäev oli. Nüüd sa enam ei mäleta, millal see oli. Sa ei igatse neid eriti, mõnikord sa vaatad nende pilti, kui sa enam ei mäleta millised nad välja nägid. Nad olid tihti tundide viisi vaikselt ja ei pööranud sulle tähelepanu. Olid palju omapäi ja omas fantaasiamaailmas.
Tead, et aasta on 20** , aga ega see erilist tähendust ei oma.
Kui üksi jäid ei muutunud elu palju. Rääkisid rohkem omaette kui enne. Vahel lamasid sa tundide kaupa ja unistasid. Su elu oli sinu oma maailmas väga huvitav ja kirju, sul oli palju sõpru ja vanemad, kes sind süles hoidsid ja kallistasid. Su maailmas oli loomi ja loodust nagu sa olid näinud videodest, aga ka palju selliseid keda sa ise olid välja mõelnud, mõnikord oli taevas sinine, mõnikord kollane, punane – nii kuidas sa tundsid.
Kui sa puberteediealiseks said, siis läks elu imelikumaks. Sa teadsid, mida oodata, ema oli sulle sellest palju rääkinud. Hakkasid mõtlema asjadele, mis sind enne ei huvitanud, igatsesid rohkem inimesi ja mõtlesid minevikule. Paar korda üritasid välja minna, kui välismaailma ohud varjendi ahistatuse kõrval tühiseks muutusid, aga sa ei osanud ust lahti teha. Kangutasid ja mässasid tükk aega aga tulemusteta. Uurisid ka teisi asju, mis varjendist leidsid. Maki said tööle ja leidsid isegi hunniku muusikat, see oli pikaks ajaks sinu peamine meelelahutus. Leidsid ka arvuti, aga tundus, et see oli katki, igastahes näppisid nuppe küll, aga midagi ei juhtunud.
Olid tavaliselt küll oma fantaasiamaailmas, aga oma selgushetkedel hakkas sulle aina enam ja enam tunduma, et su elul pole mõtet ja parem oleks ennast ära tappa. Olid leidnud paar filmi ja raamatut, kus oldi oma elu lõpetatud ja see tundus sulle väljapääsuna.
Siis juhtus aga midagi ootamatut ja imelist. Üskpäev kuulsid arvuti juurest mingit veidrat heli, kui sinna jõudsid, nägid ekraanil kirja “Tere, mina olen Laura. Ja sina?”. Proovisid klaviatuuril kirjutada ja ilmuski vastus. Sa polnud päris kindel kas see oli hallutsinatsioon või mitte, aga see oli väga tore. Laura rääkis, et ta oli siin kunagi ammu sündinud ja tuli nüüd tagasi. Ta ütles, et on veel kohti, kus inimesed elavad väljas. Ta rääkis sulle oma rännakutest ja inimestest, keda ta oli kohanud. Ta kirjeldas sulle kõike, mida sa teada tahtsid. Rääkisid talle ka oma elust ja mõtetest. Pärast seda rääkisite te iga päev. Varsti ei kujutanud sa oma elu ilma temata ettegi. (Kui kaua nad üksteist tunnevad? Kuid? Aastaid?)
Eelmisel nädalal lendas üks sein õhku. Olid sel ajal õnneks teises ruumis. Tassisid plahvatanud toast terve kraami välja ja keerasid ukse lukku. Tundus, et seal taga oli veel mingi ruum ja tehnika olnud, aga kõik oli liiga puruks, et millestki täpsemalt aru saada. Pärast seda sa enam Laurast midagi ei kuulnud kartsid, et arvuti sai kannatada, aga ei osanud seda ka parandada. Alles siis said aru kui väga sa teda vajad ja igatsed.
Kaks päeva tagasi juhtus midagi imelist – Laura tuli tagasi! Ja mitte enam arvuti ekraanil vaid päris inimesena! Sa ei hakanud küsima kuidas, kartes, et kujutad teda ainult ette ja ta kaob ära, aga sa oled tänulik, et ta siin on, kas siis päriselt või kujutlusena. Ta on pärast seda aeg-ajalt justkui ära kadunud või nähtamatks muutunud, kuid ta ise kinnitab, et ta on tõeline ja tema jaoks kaod sina ära lihtsalt. Ta on tõesti rohkem nagu su ema ja isa olid, kui su fanaasiad, aga see oli nii ammmu, et on ka rohkem unenägu. Kuid tegelikult ei huvitagi sind, kas ta on lihtsalt su peas või ei, sest su mõistuse jaoks on ta nii reaalne kui olla saab.