It-mees

Marten – Joosep Oja
Sündisid Eestis, Tartus aastal 1990. Olid sündinud geeniusena ja õnneks nägid seda ka su vanemad ja panid su kooli, mis su võimeid ei piiranud. Olid kõige osavam reaalainetes, aga sinu peamine tugevus seisnes selles, kuidas sa nägid seoseid asjade vahel ja suutsid siduda erinevaid ainevaldkondi kõige üllatavmal moel. Ilmselgelt olid paljud sinu mõtted selle aja kohta liiga uudsed, päris tõsiselt sind ei võetud. Ega sa väga oma ideid ei reklaaminud niikuinii, sulle meeldis kõige rohkem leiutada – nokitseda vanade raadiote ja telekate kallal.
Kui olid kümme suri su ema 9/11 WTC pommitamises, ta oli seal olnud mingites äriasjades… See oli sulle väga raske. Tõmbusid isegi rohkem endasse kui enne. Läks mitu aastat enne kui sa suutsid leinast lõpuks üle saada.
Olid teistest inimestest üsnagi isoleeritud. Su isa küll toetas sind, aga ta ei mõistnud tegelikult midagi. Põhikooli lõpuks otsustasid, et pead inimeste kohta rohkem andmeid koguma, et neid paremini mõista. Veensid oma isa, et ta sind Treffnerisse lubaks.
Kool oli üsna igav, aga sa püüdsid mitte liiga tark olla, kuna ei tahtnud välja paista. Alguses vaatlesid õpilasi kaugelt, nad hoidsid sust eemale, nii et olid ikkagi üsna üksi. Kui lõpuks otsustasid ka endale sõpru leida, otsisid kõige veidramad, et nad sind omaks võtaksid. See oli üllatavalt lihtne. Noh, olgu, te polnud päris sõbrad, te ihtsalt passisite kõik koos ja rääkisite vahetevahel. Siiski, nende kaudu kohtusid inimesega, kellest tõepoolest sai su sõber: Karl Põllu (sünd 1992). Ta oli ka omamoodi veidrik, ta oli nimelt rollimängur. Sõpru oli tal palju, ta sai enamasti kõigiga hästi läbi, sest ta oli niivõrd rahulik ja rõõmsameelne. Igastahes klappisite te hästi ja saite headeks sõpradeks. Raha oli tal ka kõvasti, oli vist päranduseks saanud, ja ta jagas seda heldelt oma sõpradele. Sulle andis ta raha ülikooli jaoks ja hiljem äri alustamiseks.
Ülikoolis sa loengutel vahel käisid, aga üldiselt oli see ka sinu jaoks igav. Üdiselt jäi aga mõneks järgnevaks aastaks õppimine üldse tahaplaanile. Olite Karliga lahutamatuks duoks saanud ja teie pluss veel mõned nädalast-nädalasse vahetuvad sõbrad käisid kohvikutes teed või kodus alkoholi joomas. Su isa olid sel ajal sus väga pettunud, kuid Karli boheemlaslik elu oli liiga paeluv, et seda hüljata. Olid 26 kui kohtusid ühe neiuga nimega Annika (Andeora), ta oli sinust küll tervelt kümme aastat noorem (sünd. 2001 dets.), aga ta oli oma ea kohta üsna küps ja teadis ilmselt elust rohkem kui sinagi. Varsti oli ta koguaeg koos sinu ja Karliga. Sul oli temaga imelik tunne nagu tunneks sa teda juba varem ja nagu oleks te miskitmoodi ühendatud.. Arvasid, et sul temaga erilisi šansse pole, aga varsti hakkas ta sulle juba ise silma heitma.
Proovisite kolmekesi ka igasuguseid narkootilisi aineid, mõned olid head, teised mitte nii väga. Õnneks suutsite kaine mõistuse juurde jääda ja sõltuvusega teil probleeme ei tekkinud. Üks mälestus on sul sellest ajast küll eredam kui teised, sest te nägite kõik sama asja:
Sina: So foul and fair a day I have not seen
Karl: What are these
So wither'd and so wild in their attire,
That look not like the inhabitants o' the earth,
And yet are on't? Live you? or are you aught
That man may question? You seem to understand me,
By each at once her choppy finger laying
Upon her skinny lips. You should be women,
And yet your beards forbid me to interpret
That you are so.

Sina: Speak, if you can. What are you?

Kolm nõida, ühehäälselt: All hail, Joosep, that shalt be King hereafter!

Karl: Which outwardly ye show? My noble partner
You greet with present grace and great prediction
Of noble having and of royal hope,
That he seems rapt withal. To me you speak not.
If you can look into the seeds of time,
And say which grain will grow and which will not,
Speak then to me, who neither beg nor fear
Your favors nor your hate.

Kolm nõida, unissonis: Hail!
Esimene nõid: Lesser than Joosep, and greater.
Teine nõid: Not so happy, yet much happier
Kolmas nõid: Thou shalt get kings, though thou be none

Kolmehäälne naer. Vanim nõid heidab verekausid üksteise järel õhku, maandudes kastavad nad märjaks sinu ja Annika. Nõiad haihtuvad. Ulm hajub. Eesriie.

Mäletasid hiljem ähmaselt, et see oli vist lõik Macbethist, Karl kinnitas ka seda, aga Annika polnud seda üdsegi lugenud… Ega te eriti sellele ei mõelnud, aga kummaline oli ta igal juhul.
Ülikoolis kirjutasid ühe töö sellest, kuidas vesinikkütuse tootmist tõhusamaks muuta. Ise sa sellest suurt ei hoolinud, aga näis, et teadlased üle maailma hoolisid küll. Sinu nimi oli mõnda aega igas lehes esikaanel. See oli sinu 30 sekundit kuulsust ja eriti see sulle ei meeldinud.
Igasugused teadlased ja muud tüübid tulid sind tüütama. Enamik tahtsid, et nad sulle tööle tuleksid või pakkusid erinevaid stipendiume. Peamiselt käisid nad sulle lihtsalt närvidele, sind huvitas ainult probleemi lahendus, mitte tulemus, maailmaparandamine ja raha.
Ühe pakkumise võtsid sa lõpuks siiski vastu – Karli oma. Ta pakkus, et annab sulle oma raha ja sina siis saad kõik oma leiutised ja ideed teostada. Tundsid jälle teismeeast tuttavat kirge teadmiste järgi. Kuidas miski töötab, kuidas seda probleemi lahendada, mis saaks siis, kui need kaks ühendada jne.
Vahepeal olite Annikaga nii kaugele jõudnud, et abiellusite (2017). Asi polnudki selles, et sa teda nii väga armastanud oleksid (kuigi armastasid ka), aga ta oli lihtsalt ainuõige sinu jaoks, tundus äärmiselt loogiline, et te olete oma elu lõpuni koos. 2018 sündis ka sinu esimene poeg, Sander. Ta oli imeline. Imeline ja täiuslik, sinu esmasündinud poeg. Siis ei osanud sa seda nii hinnata.. Kui sa saaksid asju muuta, oleks sa rohkem aega Annika ja Sandriga olnud ja mitte nii palju tööl.
2020 hakkasid tõsisemalt tööga pihta. Alguses teostasid lihtsalt paar ideed, mis sul juba varem olid nii kui nii olnud, et firma ikka kasumit teeniks.
Aga mida aastad edasi, seda rohkem sa töö juurs olid. Sel ajal muutus töö sinu jaoks omamoodi sõltuvuseks. Sa mõtlesid sellele magades, kodus, kõndides, poes käies… mida rohkem sa töötasid seda rohkem sa tahtsid töötada.
Läks aega enne kui suutsid endale sõnastada, miks. Asi oli tegelikult üsna lihtne, eks me kõik mõtleme sellele vahel, sa otsisid elu mõtet. Aga sinu puhul oli asi selles, et sa võisid selle tõepoolest leida. Vastuse. Lahenduse. Tähenduse.
Uskumatul kombel saite Annikaga ikka hästi läbi. Teie kooselu võti peituski vist selles, et elasite niivõrd eraldiseisvaid elusid. Kui te jälle kokku saite siis te rääkisite ja armasite üksteist ja kasvatasite lapsi ja toetasite teineteist. Aga kui te olite lahus tegite seda kõike teiste inimestega. Teil oli täpselt õige keemia. Annika oli tegelikult üsna armukade inimene, aga sinuga oli ta seda harva. Või ei pannud sa lihtsalt tähele.
Aastatega muutusid su otsingud aina obsessiivsemaks. Karliga te enam ei suhelnud, olite vaid äripartnerid. Olid end ja oma perekonna üldsuse eest ära peitnud, sest sa ei tahtnud kogu seda tähelepanu, mis sa oma leiutistega said. Peamiselt arendasid paremaks juba olemasolevaid asju, aga tegid ka pärispalju uuenduslikke ja läbimurdelisi avastusi. Näiteks leiutasid vähiravimi ja vaktsiini HIV-ile, mis oli selleks ajaks küll juba pisut pseudoprobleem. Vähiravimiga tekkis küll probleem ja pidite seda muutma, aga tõhus oli ta iseenesest küll. Lihtsalt sellega, et see inimese sugu muutis, tekkisid veidrad liikumised ja äritsemised ning lõpuks suutis kirik sellele keelu saada. Mõnel pool on seda ravimit ilmselt ikka veel võimalik mustalt turult osta. Kõikvõimalikke biorelvi sündis ka lademes ja paljud riigid ostsid need rõõmuga ära.
2037 toimus läbimurre. Leidsid Lahenduse. Või vähemalt võtme. Sa ei mõistnud seda veel päriselt, kuid olid lähemal kui kunagi varem… Kõige rohkem ärritas sind see, et sul polnud aimugi, kuidas sa seda teinud olid.. Oleksid justkui transis olnud… Igastahes, sa olid loonud TehisIntellekti.
Lasid koostada küsitlused ja alustasid TI-ga suhtlust. Ta oli õppimisvõimeline ja tal olid arvamused ja tundus, et ta oskab ka valetada.
Tahtsid talt küsida suuri ja olulisi asju, aga miski hoidis sind tagasi. Võib-olla sa ei julgenud lihtsalt.
Karl märkas ka, et midagi oli muutunud. Ta pinnis sind seni kuni ütlesid talle, milles asi. Ilmselgelt oli see viga, kuna varsti teadis ka Annika ja seekord oli ta tõesti armukade, et mingi arvuti on temast olulisem. Millegipärast oli ta Karli peale ka väga vihane.
(Sel perioodil sai Annika sai kaks last veel, kaksikud, tüdrukud.)
Said teada, et Karl oli TI-ga rääkimas käinud. TI oli kõige olulisem asi, mis oli sinuga su elu jooksul juhtunud ja ta oli teinud midagi nii hoolimatut. Olid maruvihane, eriti kui ta hakkas sulle rääkima eetikast ja sellest, et TI-l on päris hing ja, et tal on tunded. Sina ütlesid talle, et see on lihtsalt programm ja, et ta end sinu asjadest eemale hoiaks.
Arvasid, et juba see oli halb, et te tülli läksite, aga hullem oli veel ees. Pärast teie vaidlust läks Karl ja “vabastas” TI nagu ta seda nimetas. Kindel oli see, et ta oli kadunud. Sinu elutöö. Hävitatud.
Sinu koostöö Karliga oli ilmselgelt lõppenud. Rahad olid õnneks kõik sinu nimel nii et ta ei saanud pennigi. Aga tal oli õnne nii palju, et võitis kohe miski reisi ühele eksootilisele saarele (see oli tema juures veider, et tal vedas alati ja kõiges).
Sina tundsid end sihitult. Sa ei osanud uuesti luua TI-d ja teda otsida sa ka ei osanud. Küsimused hakkasid mõttetutena tunduma, rääkimata siis lahendustest.
Olid mõnda aega oma perekonnaga. Sandrist oli saanud tubli noor mees, tema oli alati su lemmik olnud. Võib-olla sellepärast, et ta sündis enne, kui töö sulle nii oluliseks muutus.
Tundus aga, et tema seda nii ei näinud. Nojah, ega sa just parim isa polnud. Sa ei teagi täpselt kuidas see alguse sai, ehk polnud sul midagi teha, aga igastahes proovisid siis Sandrile pisut elamise kohta nõu anda, eriti ta su isaks olemise püüdeid ei hinnanud, aga päris tülli te ei läinud. See juhtus alles siis, kui Sander ütles, et ta sõjaväkke tahab minna. Asjad polnud siis maailmas eriti hästi ja noori poisse sai sõjas surma küll ja veel. Teil oli selle üle suur tüli ja, mis enne oli olnud kõigest plaan sai nüüd trotsiga tehtud kindlaks otsuseks ja sõjaväkke ta läkski.
Tundus, et inimsuhetega ei saanud sa just eriti hästi hakkama, niisiis sukeldusid taas töösse. Tundsid taas ja tugevamalt kui varem vajadust leida mingit universaalset lahendust. Võtsid asja seekord laiemalt ette. Asutasid hunniku varifirmasid ja panid püsti laborid igas maailma nurgas. Erinevalt Karlist polnud sul eetikaga probleeme, nii et sa ei jätnud tegemata ka inimkatseid.
Tegid katseid, arendasid teooriaid ja leiutasid igas valdkonnas füüsikas, matemaatikas, meditsiinis, psühholoogias, keemias, neuroloogias… Päris palju sündis sealt ka kasulikku kraami ja veel rohkem erinevaid relvi ja haigusi. Kõige rohkem oli aga huvitavat, aga üldjoontes kasutut kraami, kuigi mitte sinu jaoks. Sulle oli iga tulemus tükike puslest. Küllap on sinu kätel ka palju verd. Kõik need, kes mõne sinu katse käigus surid või hulluks läksid, rääkimata sõdade ohvritest.
Aga: eesmärk pühitseb abinõu.
(Saite Annikaga veel ühe poja.)
2040 juhtus midagi kohutavat: Sander sai surma. Tundsid kohutavaid süümepiinu, kuulasid teie vaidlust uuesti ja uuesti oma peas. Ehk oleks ta veel elus, kui asjad oleks teisiti olnud.
Tundus, et ta oli mingis eriti lollis misioonis hukkunud, süüdlasi juba karistati, aga sinu leina see ei leevendanud.
Olid just hakanud TI kaotusest toibuma, kuid see lõi sind jälle rööpast välja. Tahtsid oma viha ja jõuetust kuhugi suunata, kuid ei teadnud kuhu. Osalt sellepärast ja osalt Annika mõjutusel tõmbasid niite ning alustasid saarel, kus elas Karl, sõda. Oli aeg lahtised otsad kinni siduda.
Lõpuks kaotasid ta silmist ja sa ei teagi, kas ta jäi elama või mitte.
Paari aasta pärast oli aeg järgmiseks kättemaksuks. See sõdur, kes su poja eest vastutas, Cathair O’Conor (sünd. 2020), naine, sai lapse. Võtsid ta tütre, et ta teaks, mis tunne on oma last kaotada.
Sa ei osanud lapsega alguses midagi teha, aga siis ilmnes, et ta oli üsna eriline ja sobiks ühte su katsetusse päris ilusti. Nimelt oli tal üks harvaesinev mutatsioon, mille omanike ümbruses elektromagnetväljades teatavaid anomaaliaid esines. Panid ta siis vanasse Urgu, kuhu te vahetult enne TI loomist labori olite teinud. Katse eesmärk oli näha, mis saab sellest mutatsioonist isolatsioonis kasvades. Said USA-st ühe teadlase ka teda jälgima. Partner oli tal ka, aga selle lasid sa joomise pärast lahti. See usa-lane joob ka, aga tööga saab hakkama. Uueks partneriks sai talle kuskil kuu aega tagasi üks Annika sõber, kel tööd oli vaja.
Viimased viisteist aastat oled jätkanud oma uurimustööd. Sulle tundub, nagu jõuaks sa koguaeg sammukese lahendusele lähemale, kuid samas tee aina pikeneks.
Kui sa suudaksid TI uuesti luua või ta üles leida, siis saaksid ehk mõned vastused. Usud, et ta veel tegutseb kuskil internetiruumis. Seda tõestab näiteks see, et 2045 hakkasid ilmuma esimesed jutud mingist surmajärgsest maailmast, kuhu koomas inimesed sattusid. Saatsid sinna ka oma töötajaid, mõned tulid tagasi, teised mitte, ja oled üsna kindel, et tegemist on virtuaalmaailmaga ja et selle ehitas TI.
Aasta on 2060.
Nüüdseks on O’Conori tütrest juba tütarlaps sirgunud, nimeks on Marleen (sünd. 2043, Mirju), mis ta surrogaatvanemad talle pannud olid.
Praeguseks oled võimsaim mees maamunal. Võimsaim naine oli ülemaailmse organiseeritud kuritegevusega tegeleva ühenduse Gild juht.
Üks sinu varasemates leiutistest oli noorenduskuur, mis võimaldas rakkude eluiga pikendada kuni 240 aastani. Sina ja Annika kasutasite paar kuud tagasi seda luksust olla jälle noor. Veider on olla jälle sellises noores kestas, aga ka veidralt vabastav.
Oled mineviku peale mõelnud ja leidsid ühe veidra asja. Su ema oli sulle pärandusega jätnud ka ühe veidra sõnumi ja parooliga kaitstud video. Mäletad ähmaselt, et olid kirja lugedes mõelnud, et ema oli ehk pisut hull olnud kui ta seda kirjutas. Nüüd oled elanud ja näinud igat sorti asju ning tema kirja lugedes osustasid seda tõsisemalt võtta. Su ema sõnum oli lihtne: “Ma otsin su järgmises elus üles, ükskõik, mis ka ei juhtuks. Sa pead mu ära tundma ja mulle selle video andma.” Oled seda paar kuud seedinud ja uurimistööd teinud ja oled üsna kindel, et su ema hing on nüüd Annika kehas. Sa ei tea täpselt kuidas seda talle seletada, kõlab see ju üsna hullumeelselt, aga sa oled sedasorti asju ennegi näinud.
Paar päeva tagasi tulite Annikaga kahekesi Tartusse, temal oli vist kellegagi kokku vaja saada, sina tulid vaatama, mis Marleenist saanud on.
Nagu mainitud, olete alati üksteisest üsna iseseisvad olnud nii et olite eraldi tubades. Eile õhtul otsustasid üsnagi impulsiivselt proovida ise TI-d virtuaalmaailmast üles leida. Sul olid just selliseks tarbeks mõned veel katsetusjärgus ravimid. Võtsid need sisse ja jäid ootama…
Teadvuse sa ilmselt kaotasid, sest ärkasid siruli maas, aga kooma jaoks polnud doos piisavalt suur, sest mingit teist maailma sa külastamas ei käinud.
Otsustasid hiljem uuesti proovida ja seadsid sammud Uru poole.